Oleme harjunud, et lemmiklooma toidukauss on lihtsalt põrandal, kuid kassi jaoks võib see asend olla üsna koormav. Kui märkad, et sinu lemmik on söömise ajal rahutu või oksendab pärast söömist, võib lahendus peituda kõrgendatud toidukausis, mis aitab lemmikul süüa õiges asendis. Kuidas kõrgendatud kauss kassi kehahoiakut toetab? Klassikaline põrandal asuv kauss sunnib kassi sööma kummargil asendis. Mõne kassi puhul võib madal söömisasend muuta söömise ebamugavaks, eriti kui kass sööb kiiresti või tal esineb seedeprobleeme. Kõrgendatud kauss aitab joondada kassi suu, kurgu ja mao ühtlasele joonele, kasutades gravitatsiooni toidu sujuvaks allaneelamiseks. See on eriti oluline kasside puhul, kes kipuvad toitu ahnelt õgima. Kõrgendatud kausi 5 peamist kasu: seedimisest liigesteni Parem seedimine ja vähem oksendamist: Otsejoones kulgev tee toidule vähendab gaaside teket ja ennetab pärast söömist tekkivat regurgitatsiooni (toidu tagasiheidet). Leevendus kaela- ja liigesevaludele: Eriti vanematele või artriidi all kannatavatele kassidele on raske end põrandani kummardada. Kõrgendatud alus võimaldab hoida neil püstist ja mugavat asendit. Vuntsi väsimuse ennetamine: Kassi vuntsid on justkui ülitundlikud antennid. Kitsas ja sügav kauss surub vuntsid vastu servi, mis võib kassile stressi tekitada. Kõrgemad ja laiemad kausid vähendavad seda survet. Puhtam söögikoht: Kõrgendatud kausist on kassil raskem toitu välja ajada ning see vähendab juhuslikke pritsmeid põrandal. Sobiv kõrgus: Ideaalne kõrgus on see, kui kausi ülemine serv jääb umbes 7–15 cm kõrgusele põrandast, vältides kassi vajadust end liigselt allapoole sirutada. Kuldreeglid: asukoht ja joogivesi Kassid on oma söögikoha suhtes väga nõudlikud. Paljud omanikud teevad vea, paigutades kõik kausid ühte ritta või liivakasti lähedusse: Ära pane söögikohta liivakasti lähedale: Kassid ei taha süüa kohas, kus nad teevad oma häda. See on neile instinktiivselt ebameeldiv. Söök ja vesi eraldi: Looduses ei joo kass seal, kus ta sööb, sest saakloom võib vett reostada. Joogikauss võiks toidukausist asuda vähemalt 1–2 meetri kaugusel, kuna kassid ei naudi vee joomise ajal toidu lõhna. Kuidas kassi uue kausiga harjutada? Kuna kassid on harjumustes üsna kinni, siis võivad uued asjad neid esialgu ehmatada. Kui otsustad tavalise kausi välja vahetada, on kõige kindlam viis alustada uue kausi asetamisega vana kõrvale, et lemmikul oleks võimalik vabalt valida. Pane mõlemasse nõusse veidi toitu ja kiida oma kassi, kui ta julgeb uuest kausist proovida – positiivne kogemus aitab tal uuega kiiremini kohaneda. Alles siis, kui märkad, et kass on kõrgendatud kausi omaks võtnud, võid vana kausi lõplikult eemaldada. Kõik, mida me oma lemmikute heaks teeme, algab pisiasjadest. Petworldis usume, et ka mugav ja tervislik söömisasend on üks neist väikestest sammudest, mis aitab Sinu kassil end iga päev natuke paremini tunda.  Vaata kõrgendatud kassikausse Ergonoomilised toidukausid Valik kõrgendatud ja kassi anatoomiale vastavaid toidunõusid, mis muudavad söömise mugavaks ja seedimise paremaks. Vaata e-poes

Koera liigeste tervis on tähtis, et ta saaks elada aktiivset ja valuvaba elu. Kahjuks on liigeseprobleemid koerte seas üsna sagedane mure, mis võib oluliselt langetada nende elukvaliteeti. Kuna koerad on meistrid valu varjamises, peame meie märkama vihjeid, et pakkuda neile õigeaegselt tuge. Paljud omanikud arvavad, et koer muutub vanusega rahulikumaks. Tegelikult võib põhjus olla hoopis krooniline liigesevalu. 1. Kuidas ära tunda peidetud liigesevalu? Kõik teavad, et lonkamine on märk valust. Tegelikkuses on lonkamine sageli juba haiguse hilisem faas. Kuna koerad püüavad instinktiivselt oma nõrkust varjata, tuleb tähelepanu pöörata varajastele märkidele. Sinu koera liigesed võivad teha valu, kui märkad järgnevat: 1) Raskused püsti tõusmisel: Eriti hommikuti või pärast pikemat magamist on koera jalgadele tõusmine vaevaline või kange. 2) Tõrked rutiinsetes tegevustes: Koer keeldub ootamatult autosse hüppamast, diivanile ronimast või kõhkleb enne treppidest üles-alla minemist. 3) Pidev lakkumine: Koer lakub lakkamatult oma käppasid või liigesepiirkondi, et leevendada tuikavat valu. 4) Muutused iseloomus: Valu teeb närviliseks. Muidu sõbralik koer võib muutuda tusaseks, eemalehoidvaks või isegi uriseda, kui teda teatud piirkonnast puudutada. 5) Vähem huvi liikumise vastu: Mõni koer ei jookse enam pallile järgi, jääb jalutuskäigul maha või magab tavapärasest rohkem. Autori märkus: Minu 9-aastane koer andis mulle oma liigesevalust märku, kui ta ei lasknud enam tagajalgade juurest kammida. Muidu rahulik koer üritas kammimise ajal eest ära joosta, mis andis märku, et tal on ebamugav või valus. 2. Enamlevinud liigeseprobleemid koertel Mõnel koeratõul on geneetiliselt suurem soodumus liigesehaiguste tekkeks. Eriti ohustatud on suured tõud (saksa lambakoerad, kuldsed ja labradori retriiverid, bernhardiinid jt). Puusaliigese düsplaasia: Haigus, mille puhul puusanapp on väära kujuga ning reieluu pea ei kinnitu liigesesse korralikult. Selle asemel, et sujuvalt liikuda, hakkavad luud omavahel hõõrduma. Küünarliigese düsplaasia: Seisund, kus küünarliigese luud ja koed arenevad ebanormaalselt. See muudab esikäppadele toetumise valulikuks. Põlvekedra nihestus (patella luksatsioon): Eelkõige väikest kasvu koerte mure. Seda märkad sageli siis, kui koer hakkab ootamatult ühte tagakäppa hoidma või teeb liikumisel “kolmel jalal” hüppeid. 3. Kutsika valik ja mida tähendavad HD/ED uuringud? Kui plaanid võtta tõukoera, on eeltöö äärmiselt oluline. Küsi aretajalt alati tõestust vanemate terviseuuringute kohta. Kuigi head geenid ei anna 100% garantiid, vähendab tervete vanemate valimine haigestumise riski märgatavalt. Spikker: Kuidas lugeda liigeseuuringute tulemusi? HD (Hip Dysplasia) – Puusaliiges: A – Terve liiges B – Peaaegu normaalne liiges C – Kerge düsplaasia D – Keskmine düsplaasia E – Raske düsplaasia ED (Elbow Dysplasia) – Küünarliiges: 0 – Terve liiges 1 – Kerge düsplaasia 2 – Keskmine düsplaasia 3 – Raske düsplaasia 4. Kuidas liigeseprobleeme juba kutsikaeas ennetada? Liigeste tervise vundament pannakse paika juba kutsikaeas. Eriti oluline on see suurte ja kiiresti kasvavate tõugude puhul. Väldi liigset hüppamist: Kõrged hüpped autosse, diivanile või treppidest jooksmine võivad kasvavaid liigeseid liigselt koormata. Jälgi kutsika kaalu: Ülekaal suurendab liigeste koormust juba väga noores eas ning võib kiirendada liigeseprobleemide teket. Ära koorma noort koera üle: Pikad jooksuringid või väga intensiivne treening ei sobi kasvavale koerale, kelle luud ja liigesed alles arenevad. Uuri kasvatajalt, millal võiks koerale rohkem aktiivsust pakkuda. Vali kvaliteetne toit: Suurtele tõugudele mõeldud tasakaalustatud toit aitab toetada ühtlast kasvu ja liigeste arengut. 5. Kuidas toetada liigeseid igapäevaselt? Tihti aitavad juba väikesed muudatused koera igapäevaelu palju mugavamaks teha. Libedad põrandad: Laminaat, parkett ja keraamilisedplaadid on nõrkade liigestega koerale keerulised. Kohtad, kus koer kõige rohkem liigub, võiks olla kaetud vaibaga. Külm ja niiske ilm: Külma ilmaga võivad liigesed muutuda jäigemaks ja valulikumaks. Vanema või liigesehädaga koera puhul aitab soe riietus hoida lihased ja liigesed soojas. Kehakaal: Ülekaal on liigestele suur lisakoormus. Ka paar liigset kilo mõjutavad koera liikumist rohkem, kui omanik sageli arvab. Abi autosse ja diivanile saamisel: Kui koeral on juba probleeme või ta on väga suurt tõugu, kasuta vajadusel koerarampe või väikeseid treppe. 6. Millal pöörduda loomaarsti poole? Mõnikord ei piisa ainult kodusest toest või toidulisanditest. Kui märkad järgnevaid sümptomeid, tasub kindlasti loomaarstiga konsulteerida: 1) lonkamine kestab üle paari päeva, 2) koer ei toetu käpale, 3) valu süveneb kiiresti, 4) koer muutub loiuks või väldib liikumist, 5) söögiisu väheneb. Mida varem probleem avastada, seda suurem on võimalus pidurdada liigeste kulumist ja parandada koera elukvaliteeti. 7. Toidulisandid liigeste toetamiseks – mis päriselt toimib? Õige toitumine võib parandada vananeva või liigeseprobleemidega koera elukvaliteeti märkimisväärselt. Omega-3 rasvhapped: lõheõlid aitavad vähendada põletikku ning on sageli esimene lisand, mida omanikud lemmikutele andma hakkavad. Glükosamiin, kondroitiin ja MSM: Spetsiaalsed liigesetoidulisandid aitavad toetada kõhrede ja liigesevedeliku normaalset toimimist. Need on ühed enim kasutatud liigeseid toetavad koostisosad koerte toidulisandites. Munakoore membraan: Sisaldab loomulikul kujul kollageeni ja hüaluroonhapet, mis toetavad liigeste liikuvust. Looduslik luupuljong: Pikalt keedetud kondipuljong sisaldab naturaalselt kollageeni ja želatiini ning sobib hästi krõbinate peale või lakkumismatile. Kuigi vananemist ja liigeste loomulikku kulumist täielikult peatada ei saa, aitavad õiged valikud koeral liikuda mugavamalt ja nautida aktiivset elu ka vanemas eas. Tihti piisab väikestest muudatustest — normaalne kehakaal, vaip põrandal või liigeseid toetav toidulisand võib anda koerale tagasi liikumisrõõmu. Kas liigeseprobleemid võivad tekkida juba noorel koeral? Jah. Kuigi liigesehädasid seostatakse sageli vanemate koertega, võivad probleemid alata juba kutsikaeas. Eriti ohustatud on suured ja kiiresti kasvavad tõud, kelle liigeseid võivad mõjutada geneetika, ülekaal või liiga suur füüsiline koormus noores eas. Kas koera lonkamine tähendab alati liigeseprobleemi? Mitte alati, kuid lonkamine on üks sagedasemaid valu tunnuseid. Põhjuseks võib olla liigesehaigus, lihasvenitus, käpavigastus või trauma. Kui lonkamine kestab üle paari päeva või kordub regulaarselt, tasub pöörduda loomaarsti poole. Millal võiks koerale hakata andma liigese toidulisandeid? Liigeseid toetavaid toidulisandeid kasutatakse sageli vanematel koertel, kuid neid võib anda ka noorematele riskirühma kuuluvatele koertele, näiteks suurtele tõugudele või väga aktiivsetele koertele. Sobiva toidulisandi ja annustamise osas tasub nõu pidada loomaarstiga.

Miks koer rohtu sööb? See on üks kõige sagedamini küsitud küsimusi koeromanike seas ja aus vastus on, et ka teadlased pole selles päris kindlad. Küll aga on mitmeid häid teooriaid, mis aitavad seda käitumist mõista. 1. Miks koer rohtu sööb - peamised teooriad Looduslik instinkt. Koerad on kõigesööjad ja ka nende lähisugulased hundid söövad looduses regulaarselt taimi. Rohi ja muud taimed on osa loomulikust toitumisest, mitte anomaalia. Paljud koerad söövad rohtu lihtsalt sellepärast, et see on neile evolutsiooniliselt loomulik. Kiudainete vajadus. Rohi sisaldab kiudaineid, mis aitavad seedimist reguleerida. Kui koera toit on kiudainevaene, võib ta instinktiivselt otsida rohust täiendust. Seda peetakse üheks tõenäolisemaks põhjuseks, eriti kui koer sööb rohtu regulaarselt. Seedeprobleemid. Mõnikord sööb koer rohtu siis, kui tal on halb olla ja see võib aidata oksendamist esile kutsuda ning aidata vabaneda millestki mittesobivast. Sellisel juhul sööb koer rohtu kiiresti ja ahmivalt, mitte rahulikult närides. Igavus või uudishimu. Mõned, eriti noored ja energilised koerad, söövad rohtu lihtsalt sellepärast, et see on käepärast olemas. Umbes nagu inimene, kes näksib igavusest, mitte sellepärast, et ta näljane on. Maitse. Mõnele koerale lihtsalt maitseb rohi, eriti kevadel, kui see on värske ja mahlane.  2. Kas rohi põhjustab oksendamist? Levinud on arvamus, et koerad söövad rohtu selleks, et oksendada. Tegelikkuses näitavad uuringud midagi muud — enamik rohtu söövaid koeri ei oksenda üldse. Ühes uuringus oksendas pärast rohusöömist vaid umbes 25% koertest. Pigem on seos vastupidine: koer, kellel on juba halb olla, sööb rohtu kiirelt ja suures koguses ning siis oksendab. Koer, kes sööb rohtu rahulikult ja mõõdukalt, oksendab harva. Seega rohi ei põhjusta oksendamist, vaid oksendamise vajadus võib ajendada rohtu sööma. 3. Kas rohusöömine on ohtlik? Üldjuhul ei ole. Rohi ise on koertele ohutu ja mõõdukas rohusöömine on täiesti normaalne käitumine. Küll aga on mõned olukorrad, millele tasub tähelepanu pöörata. Pestitsiidid ja herbitsiidid. Kui muru on töödeldud kemikaalidega, võib see koerale ohtlik olla. Väldi koera laskmist kemikaalidega töödeldud muru peale. Mürgised taimed. Kõik "rohi" ei ole rohi — aias kasvavad dekoratiivtaimed, sibulad ja paljud muud taimed võivad olla koertele mürgised. Kui koer sööb aias midagi, mis ei ole tavaline muruhein, tasub kontrollida, kas tegemist on ohutu taimega. Liigne rohusöömine. Kui koer sööb rohtu väga sageli ja suurtes kogustes, võib see viidata seedeprobleemile, mis vajab loomaarsti tähelepanu. Millal minna loomaarsti juurde? Kui koer sööb rohtu iga päev, oksendab pärast rohusöömist korduvalt, on loid või keeldub söömast — need on märgid, et temaga on midagi pahasti. 4. Mida teha, kui koer sööb palju rohtu? Kui koer sööb rohtu harva, pole vaja midagi ette võtta — see on normaalne käitumine. Kui aga rohusöömine on sage, tasub mõelda järgmistele asjadele. Vaata üle toit. Kas koer saab piisavalt kiudaineid? Kvaliteetne ja tasakaalustatud koeratoit peaks katma kõik toitainete vajadused. Kui koer sööb tihti rohtu ja otsib midagi juurde, võib toit olla kiudainetevaene. Kaalu toidulisandeid. Seedimist toetavad toidulisandid nt. probiootikumid, prebiootikumid ja kiudainelisandid võivad aidata koera seedimist toetada. Paku rohkem tegevust. Kui koer sööb rohtu igavusest, paku talle rohkem liikumist, mängimist ja vaimset stimulatsiooni. Igavlev koer otsib alati midagi teha. Paku alternatiivi. Mõned koerad naudivad lihtsalt närimist. Närimismaiused rahuldavad seda vajadust palju ohutumalt ja toitvamalt. Loe veel Toitumine Miks valida lemmikule külmpressitud toit? Mis vahe on külmpressitud ja tavalise kuivtoidu vahel ja miks see seedimisele kasulik on. Loe edasi → Tervis Kuidas hooldada lemmiku hambaid kodus? Juba teiseks eluaastaks on 80% koertel hambaprobleemid — kuidas seda ennetada. Loe edasi →

Suvekuumaga muutuvad paljud Eesti järved ja tiigid roheliseks ning häguseks, see on märk sinivetikate õitsemisest. Kui inimeste jaoks tähendab see ujumiskeeldu, siis koertele võib sinivetikaga kokku puutumine olla lausa eluohtlik. Koerad joovad ujumise ajal sageli vett, nuusivad rannakaldal ja lakkuvad oma karvkatet, kõik see suurendab mürgistuse ohtu oluliselt. Teadlik koeraomanik oskab ohtliku vee ära tunda enne, kui on liiga hilja. 1. Mis on sinivetikad ja millal need tekivad? Sinivetikad (teaduslikult tsüanobakterid) ei ole tegelikult vetikad, vaid bakterid, mis käituvad sarnaselt vetikatega. Need elavad magevees ja võivad kuuma ning päikeselise ilmaga plahvatuslikult paljuneda, moodustades veekogude pinnale nähtavaid õitsenguid. Sinivetikate õitsemine toimub tavaliselt juulist septembrini, kui vesi on soe (üle 20 °C), päike paistab intensiivselt ja vesi on toitaineterikas. Tuulevaikne ilm aitab vetikatel koguneda rannale lähemale, mistõttu just madalas rannavees võib nende kontsentratsioon olla kõige kõrgem. 2. Kuidas sinivetikaid ära tunda? Sinivetikaga nakatunud vesi võib näha välja mitut moodi: Värv: roheline, sinakasroheline, kollakasroheline või isegi pruunikas Välimus: helbeline, hernesupi-laadne, vahune või õline pind Lõhn: kopitanud, mädane või ebameeldivalt roheline lõhn Asukoht: koguneb sageli rannale või vee pinnale kilejas kihina Kui kahtled, siis ära lase koeral vette minna. Selge ja läbipaistev vesi on ohutuse esimene märk, hägune või värviline vesi vajab alati ettevaatust, sõltumata sellest, kas seal on ujumiskeeld või mitte. 3. Miks on sinivetikad koertele nii ohtlikud? Osad sinivetikate liigid toodavad võimsaid mürke, tsüanotoksiine, mis mõjutavad koera maksa ja närvisüsteemi. Koerad on sinivetikate mürgistuse suhtes palju vastuvõtlikumad kui inimesed. Ujumise ajal joovad nad sageli tahtmatult vett ning liiguvad just madalas rannavees, kuhu sinivetikad kõige rohkem kogunevad. Pärast ujumist lakuvad nad oma karvkatet, mis suurendab mürgi allaneelamise ohtu veelgi. Mürgistus võib tekkida väga väikesest kogusest ja piisab mõnest lonksust, et tekitada eluohtlik seisund. Tsüanotoksiinid mõjuvad kiiresti ning sümptomid võivad ilmneda juba 15–60 minuti jooksul pärast kokkupuudet. 4. Sinivetikate mürgistuse sümptomid koeral Sümptomid sõltuvad sellest, millist tüüpi toksiini koer sai ja mis koguses. Järgnevad tunnused annavad põhjuse muretsemiseks: Oksendamine ja kõhulahtisus (sageli esimesed tunnused) Tugev nõrkus ja kõikuv kõnnak Lihasnõrkus või -krambid Süljeeritus ja suu vahutamine Hingamisraskused Kollasus (silmavalgetel või igemetel) Teadvuse häired või krambihood  NB! Sinivetikate mürgistuse vastu puudub spetsiifiline antidoot. Ravi on toetav ja peab algama nii kiiresti kui võimalik. Iga viivitatud minut loeb, ära oota sümptomite süvenemist. 5. Mida teha, kui koer puutus sinivetikaga kokku? Kui kahtlustad, et koer on puutunud kokku sinivetikaga, isegi kui sümptomeid veel ei ole, tegutse kohe: Eemalda koer viivitamatult veest ja ära lase tal end lakkuda Loputa koer põhjalikult puhta veega, et eemaldada karvkattelt vetikad Helista loomaarstile kohe, ära oota sümptomite ilmnemist Märgi üles ujumise kellaaeg - see info aitab veterinaaril ravi planeerida Ära lase koeral teel loomaarsti juurde rohtu süüa - loomaarst kutsub vajadusel ise oksendamise kontrollitud tingimustel esile Loomaarstile kindlasti öelda, et kahtlustad potentsiaalselt sinivetikaga nakatunud veega kokkupuutumist, sest see aitab kiiresti õige ravikava valida. 6. Kuidas ennetada ja kust infot leida? Parim kaitse on teadlikkus. Enne järve või tiigi külastust tee kiire eeltöö: Kontrolli veekvaliteeti: Terviseamet avaldab regulaarselt suplusvee seire tulemusi, sealhulgas sinivetikate esinemise kohta. Vaata ajakohast infot Terviseameti suplusvee kaardilt. Jälgi kohalikke hoiatusi: Kohalikud omavalitsused ja Keskkonnaamet teavitavad tihti sinivetikate õitsemisest sotsiaalmeedia kaudu. Usu oma silmi: Isegi kui ametlikku keeldu ei ole, ära lase koeral ujuda, kui vesi tundub kahtlane. Võta kaasa oma joogikauss ja puhas vesi: Kanna alati kaasas puhta veega täidetud reisikaussi või joogitopsi, et koeral ei tekiks vajadust veekogust juua.   Sinivetikaid võib leiduda ka väikestes tiikides, kraavides ja isegi koduaias olevas basseinivees, seega tasub ettevaatlik olla igas seisvas vees. Loe veel Suvi Koerad ja kuumad ilmad: kuidas kaitsta oma lemmikut suvekuumuse eest? Praktilised nõuanded, kuidas suvel koera jahutada. Loe edasi → Tervis Mis on koerte hot spot ja kuidas seda ennetada? Kuidas ära tunda ägeda niiske dermatiidi ehk hot spot sümptomid ja millist esmaabi koerale pakkuda?  Loe edasi →